Higinäärmetel meie nahas on oluline ülesanne: kehale sobiva temperatuuri hoidmine. Inimesel on umbes 3-5 miljonit higinääret, mis aitavad ülekuumenevat nahka jahutada. Füüsilise koormuse ja psüühilise stressi korral näärmete tegevus aktiveerib, rahuolekus eritavad näärmed higi vähem (u. 200ml päevas).

Higistamine on organismile vajalik ja nii vajalik, et nahka nimetatakse ka "kolmandaks neeruks". Nimelt väljuvad naha kaudu kehast mürgid, ainevahetuse jäägid ja soolad.  Higi hävitab ka mikroobe.

Öeldakse, et higi haiseb. Tegelikult värske higi on täiesti lõhnatu vedelik, mis koosneb põhiliselt veest. Higilõhn tekib, kui higi saab kokku bakteritega.

Kas teadsite, et inimese nahas on kaht tüüpi higinäärmeid? Ekriinsed ja apokriinsed. Tavaolukorras, kui tunned end rahulikuna, töötavad põhiliselt ekriinsed näärmed. Avaliku esinemise või mis tahes pingelise olukorra puhul tundub, et higistame justkui rohkem. Sel puhul hakkab tööle teised higinäärmed ehk apokriinsed.

 Ekriinsed näärmed paiknevad üle kogu keha, nahapinna lähedal,  nende kaudu toimub igapäevane soojusregulatsioon. Naha jahutamiseks näärmed avanevad, mis võimaldab higil kehapinnal aurustuda ja tekitada sellega jahutavad efekti. Need valmistavad harilikku, vesist higi.

Apokriinsed näärmed toodavad raskemat higi, see on valgurikkam ja seda armastavad just bakterid. Ka need higinäärmed võivad aktiveeruda temperatuuri tõusuga, kuid sagedamini pigem ärevusseisundis ning hormonaalsete kõikumiste ajal. Näärmed paiknevad sügaval rasvkoes (kaenla all, rinnal, kubeme piirkonnas).

Kuna higistamine on tegelikult kasulik, siis ei ole mõtet higistamisele nö. kork peale panna. Looduslike deodorantide eelis antiperspirantide ees on see, et nad ei takista higinäärmete loomulikku talitlust ega sega higistamist kui keha üht loomulikku ainevahetusprotsessi. Nad neutraliseerivad higilõhna loomulikul viisil ja takistavad higilõhna tekitatavate bakterite kasvu. Nii säilib organismi loomulik tasakaal.